Inimestel tekib aina rohkem uusi vajadusi ja kui vajadused on kasutada olevatest ressursidest suuremad, siis loetakse neid ressurside nappuseks. 10. Mida ostaksid kogutud, kuid hetkel vaba 50 euro eest? Millise nähtusega majanduses on tegemist kui see summa tuleks hoopis ootamatu probleemi lahendamiseks kasutada? Ostaksin omale uued jalanõud. See nähtus on alternatiivkulu. 11. Mida tehakse piirprintsiibi puhul? Tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu. 12. Mis on kompromiss? Too näide oma kogemuste põhjal. Üksmeel, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga osaliselt, kui käituvad nagu nõustuks täielikult. Näiteks võin kasutada oma õe asju kui need ilusti tagasi panen ja talle ka oma asju luban. 13. Mis on majandusteaduse aluseks ehk mida sa eelnevatele küsimustele vastuste leidmiseks otsisid?
krooni kasumit saanud ärimees küsib lõpuks endalt: äkki oleks kasulikum aastas hoopis 4000 roosi kasvatada? Võib juhtuda, et suuremast tootmisest saadav tulu oleks suhteliselt suurem. Niisama hästi võib lihtne arvutus ärimehele tõestada, et kasum oleks suurim hoopis siis, kui ta aastas 2500 roosi kasvatab. Vastus ärimehele peitub just viimases kasvatatud roosis, õigemini selle kasvatamise kuludes ja müügist saadavas tulus. Nii tarbija kui ka tootja seisukohalt ongi piirprintsiibi majanduslik mõte mitte olemasoleva hetkeseisundi, vaid võimalike muutuste analüüsis. Alternatiivkulud koos piirprintsiibiga sunnivad tarbijat ja tootjat pidevalt analüüsima iseenda käitumist. Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on.
väärtus. Majanduslik mõtteviis on analüüsivahend, ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike mis uurib otsustamisprotsessi. Majanduslikus hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse mõtle mi ses on suur tähtsus stiimulitel ning sellel, muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. kuidas need inimkäitumist mõjutavad. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogu tulu Piirprintsiibi kasutamine mõtlemises on lisanduvate (hind x kogus). Kui hinnamõju on väike, on nõudlus kulude ja tulude arvestamine ning see mõjutab ini - jäik. Sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. meste aja kasutamise, raha teenimise võimaluste ja Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse kulutamise otsuseid. Ettevõtted, kelle eesmärk on juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid
• Merkantilistid (16-18 saj) – Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria – Adam Smith (1776) – vaba, valitsuse sekkumisteta majanduse toimimine, “nähtamatu käe metafoor”) – David Ricardo – suhtelise eelise printsiip Jätkuks …. • Piirprintsiibi teooria (19 saj. Piirtulude ja - kulude võrdlemine, ettevõtte suuruse määramine) • Neoklassika (20 saj. Alfred Marshall – klassikute korrastamine turuteooria loomine ning uute mõistete juurutamine: hinnatundlikkus, nõudlus ja pakkumise mõjurid, tasakaalu hind, asendus – ja täiendkaup ) • Makroökonoomika (John Maynard Keynes 20 saj. – segaturumajandus, valitsuspoolne ühishüviste domineeriv tootmine, agregaatmõõdikud) Majandussubjektid
selline punkt VTP'l kus ühe ressursiühiku ümberpaigutamine kahandab toidutootmist täpselt sama palju kuivõrd see kasvatab riidetootmist. Ja just selles punktis on ühiskond õnnelik ehk seda punkti nimetatakse sotsiaalse heaolu punktiks. Ehk teiste sõnadega, piirprintsiibist lähtudes ei huvitanud meid kokkuvõttes mitte niivõrd, mitu ressursiühikut on konkreetselt riide või toidu tootmises. Meis huvitas mitmenda ühiku ümbertõstmine viis meid sotsiaalse heaolu punkti. Piirprintsiibi rakendusi leiab peaaegu kõigis nii käesoleva kui ka teiste majandusõpikute tähtsamates peatükkides. Majandusteooria praegust etappi eristabki eelmistest suures osas just piirprintsiibi kasutuselevõtt. Üldistatult võiks öelda, et piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1) ajalises muutuvuses, protsessina; 2) nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne
annaabi.ee 
