4 H S Kokkuvõte Sele 1.1 Istu läbimõõt 100 mm tolerantsitsoonide H7/n6 skeem Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on +0,035 ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 1.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. Siirdeistu korral on tegu istuga, kus tolerantsitsoonid on teine-teisega kattuvad ja ist võib meile anda teoreetiliselt nii pingu kui lõtku võlli ja ava istamisel. 2.5 Järeldus Koostejoonisele kantakse istu tähis, mis annab infot tehnoloogile, konkreetse töökoha koosteoperatsiooni tööetapil vajaminevate tööriistade-koosterakise komplekteerimisel: +0,035 ( )
Istu tolerants Tfit = TD + Td =0,025+0=0,025 2.4 Istu skemaatiline kujutamine Sele 2.1 Istu skemaatiline kujutamine 2.5 Kokkuvõte Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 2.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. 2.6 Järeldus Kui ava on piirides 32,025… 32,008 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 32 … 31,992, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida ainult siis, kui võll on piirides 32 … 31,992ja ava piirides 31,992… 32 ja kui võlli tegelik mõõde juhtub olema ava tegelikust mõõtmest suurem. 2
Siirdeistu korral on tegu istuga, kus tolerantsitsoonid on teine-teisega kattuvad ja ist võib meile anda teoreetiliselt nii pingu kui lõtku võlli ja ava istamisel. Istu iseloomustatakse saadava pingu või lõtku protsentuaalse tõenäosusega liites. Konkreetsel juhul saavutatava pingu tõenäosus on vahemikus ( kuni ) % [2.4]. Istu tolerantsitsoonide skeem on eitatud selel 2.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. mm 0,030 0,033 + 0,020 H8 0,010 0 8H8/m 7 -0,010 m7 Ø1 - -0,020 -0,021 Sele 2
Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20. Berlini negatiivne vabadus- sunni puudumine. Positiivne- võimalus tahtmisi ellu viia. Hobbes:nõrk
annaabi.ee 
