Suusatamise tehnika ja põhitõed:Veerpalu, Šmigun - referaat
Käte hooliigutus ette tekitab libisemiseks hea
inertsmomendi ja annab samas kätele võimaluse lõdvestuda, et järgmiseks tõukeks
valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks kunagi õlavööst kõrgemale tõusma ja
sagedasemate tõugete puhul ei liigugi need nii kõrgele.
Koos käte etteviimisega liigub ette ka suusataja keharaskus ja ta tõuseb päkkadele.
Üks pöid võiks teisest veerandi või poole võrra ees olla, see aitab paremini tasakaalu
hoida. Sellises piirmises asendis hakkab aga paaristõuke kõige olulisem osa,
ülakeha ja käte töö.
Esmalt lööb suusataja kepid lumme; tavaliselt lüüakse kepid lumme suusasaapa
kõrvale. Löögikoha määrab suuskade libikiirus kiiremini liikudes lüüakse kepid
lumme ettepoole ja aeglasema hooga edasi minnes tahapoole. Paaristõuke
kasulikkuse määrab ülakeha ja käte jõu kasutamine. Esmalt rakendab suusataja
tõukesse ülakeha ja seejärel käed.