vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd
Too iga mõiste juurde mõni näide riikidest. Monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Parlamentaarne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on sümboolne. Absoluutne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on piirmatu. Vabariik- on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. Parlamentaarne vabariik- Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. EESTI VABARIIK Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis
Teine omab esimese üle täielikku võimu meelevaldselt esimest asendada kõigis punktidest. 26. Füüreri kasuks töötamine (Kershaw) Kershaw pidas Hitlerit diktaatoriks kes, erinevalt Stalinist, ei olnud huvitatud paberimajandusest ja kes reeglina ei võtnud aktiivselt osa riigi igapäevasest juhtimisest, kui jätta välja välispoliitilsed ja sõjaväelised otsused. Seega pidas Kershaw natsi saksamaad nii monokraatlikuks kui ka polükraatlikuks riigiks, kus Hitleril oli pea piirmatu võim kuid mida ta igapäevaselt ei kasutanud. Seega oli Saksamaa jagunenud paljudeks omavahel konkureerivateks asutusteks kes kõik võistlesid Füüreri heakskiidu pärast, ning viisid ellu Füüreri poolt seatud eesmärke, ning tihti oli neil võimalus ise valida meetodid kuidas neid ellu viia. Füüreri heaks töötamine tähendas laiemas perspektiivis seda kuidas erinevad riiklikud asutused ja natsi partei liikmed täitsid Hitleri (tihtipeale ebaselgeid ja
annaabi.ee 
