Eesti uusaeg
tingimustes suht. Mõned piirangud siiski olid- müüdava/ostetava maa suuruse alam- ja
ülemmäär olid paika pandud.
Ostmine käis rahaga, talupojal oli kokkupuude rahaga tegelikult suhteliselt väike. Tekkis
alles üleminekuga raharendile. Raha kogumise võimalusteks oli 2 põhilsit võimalust:
liivimaal linakasvatus, eestimaal kartulikasvatus.
Oluline osa oli ka krediit, talusid osteti pikaajalise laenuga (valdav osa osteti nii).
Talude ostmise intensiivus oli väga erinev piirkonnniti. Liivimaal oli 1850-70 oli kõige
inteniivsem periood. Eestimaal algas 1880nendatel alles.
Kroonumaade puhul tomius ostmine hoopis teistel alustel- riigivõim määras kindlaks
konkreetse ostuhinna (ei olnud kaubeldav).
Nii mõisa kui talumajandus 19 sajandi lõpul oli suht tugev, olid arengud läbi teinud.
Taluühiskond tervikuna kõikide nende reformide tulemina oli aga hoopis enam tekkinud
sotsiaalne kihistumine.
20. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj. Teoorjuslik mõisamajandus
annaabi.ee 
