Eesti rahvamuusika
Viisidele on iseloomulik tõusev-laskuv meloodialiikumine.
· Vanemates viisides lauldakse helisid sageli ebaselgelt, nii et on raske otsustada, millise noodiga on tegemist.
· Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt.
· Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta.
· Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel, uuemates regiviisides kasutatakse viit-kuut heliastet.
5.3. Viiside erinevused piirkonnitiRegilauluviiside tunnused sõltuvad piirkonnast, kus nad on kasutusel. Erinevused regiviisides on tingitud ka
nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma
lauluviisid.
Põhja-Eesti· Viisirea lõpus, mõnikord ka keskel pikendatakse lõpuheli.
· Mitmetes (eriti just liikumisega seotud) lauludes, on iga teine silp pikendatud, näiteks hälli- ja kiigelaulud.
· Laul on ühehäälne
annaabi.ee 
