Muinas-Eesti sõjandus
Tegemist võis olla küllaltki suure eestlaste väega. Eestlaste poolel olid ugandi
mehed, sakala mehed ning võimalik, et kaasas olid ka Soontaga mehed. Pärast
Ümera lahingut olid sakslased üpriski kitsikuses, üritasid sõlmida erinevaid
lepinguid vene piirkondadega. Sõlmitakse rahu nt Poolotski (?) vürstiga.
Esimene sõjakäik, mis ristisõdijate poolt Eesti aladele tehakse toimub peale jõule
1210 ning retk toimub just Soontagana piirkonndale. Organiseeriti
kättemaksuretk eestlaste hõimudele. Enne seda läänlaste ehk Soontagana
meeste ja ristisõdijate vahel ei ole. Võib vihjata, et Soontagana mehed olid ka
Ümera all osalised.
Vägi, nagu juba mainitud, oli korralik, kuna abivägedega tulid ka lätlased ja
liivlased, kellele lisaks tuli kaasa veel ka üks salk Pihkva venelasi.
Madisepäeva lahing
1217. aasta
Tegemist on Eesti kõige suurema välilahinguga.