TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
kavatsenud ning Eesti alast moodustati kindralkomissariaat
(kindralkomissariks K.S.Litzmann), mis oli allutatud Saksa Ida-alade
ministeeriumile. Kindralkomissariaadi kõrvale loodi ka eestlastest
koosnev Eesti Omavalitsus (eesotsas Hjalmar Mäe), mille tegevus
oli aga allutatud sakslastele. Kohalikku elu maakonna, linna ja valla
tasandil juhtisid ametisse määratud eestlased, kes allusid lisaks
Omavalitsusele ka saksa piirkonnakomissaridele.
Majanduse arendamisel oli okupatsioonivõimude peamiseks ülesandeks
Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti elanike
varustamist peeti teisejärguliseks. Saksa võimud aitasid kaasa Eesti
majanduse ja tööstusettevõtete ülesehitamisele sõjapurustustest. Erilist
tähelepanu pöörasid saksa võimud põlevkivitööstusele ja
keemiaettevõtetele. Nõukogude maareform tühistati ja tagastati