ametist ning ametisse nimetati paranenud maanõunik Arnold Paas (Amtsblatt, 1942, 4, 64). 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud. Eestimaa kindralkomissariks määrati ametisse Karl-Siegmund Litzmann. Kindralkomissariaadi koosseisus moodustati seitse piirkonnakomissariaati. Saare ja Lääne maakond moodustasid koos Kuressaare piirkonnakomissariaadi. Piirkonnakomissariks määrati Holsteinist pärit maanõunik Heino Schröder (Amtsblatt, 1942, 1, 3). Haapsalus asus piirkonnakomissari büroo. Piirkonnakomissarile alluvas aparaadis oli Kuressaares vaid paar sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate valdkondade kureerimiseks määrati ametisse Saksa sonderführerid, kes pidid jälgima Saksa riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal
joonis 3), kus on tähistatud neil etappidel toimunud kontsertide stiililised suundumused: hele 212 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2003: 301). Sakslaste ametlikku suhtumist džässmuusikasse arvestades küllaltki omapärane, isegi raskestiusutav fakt. Nagu teada, ei reklaamitud H. Speegi vaieldamatult džässikava tema Plaza-kontsertidel džässina ja tal oli tükk tegu, et kava tõelist olemust varjata (Ojakäär 2003: 292). Ju oli siis Pärnu kohaliku piirkonnakomissariaadi vastavas osakonnas selle muusika austajaid või polnud kord pealinnast kaugemal nii range. 95 graafikuosa näitab kindla stiilimääratluseta kontsertide osa kontsertide üldpildis, tume graafikuosa kindla stiilisuunaga (kas džäss-sümfoonilised või svingstiilis) kontserte. Nagu näha, kasvab nii kontsertide üldarv kui stiiliteadliku tegevuse osa väga kiiresti, jõudes viimases jaotuses juba poole lähedale. 16