5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud. Eestimaa kindralkomissariks määrati ametisse Karl-Siegmund Litzmann. Kindralkomissariaadi koosseisus moodustati seitse piirkonnakomissariaati. Saare ja Lääne maakond moodustasid koos Kuressaare piirkonnakomissariaadi. Piirkonnakomissariks määrati Holsteinist pärit maanõunik Heino Schröder (Amtsblatt, 1942, 1, 3). Haapsalus asus piirkonnakomissari büroo. Piirkonnakomissarile alluvas aparaadis oli Kuressaares vaid paar sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate valdkondade kureerimiseks määrati ametisse Saksa sonderführerid, kes pidid jälgima Saksa riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal Rahva hulgas olid levinud kahtlused, et Nõukogude okupatsioonivõimud on vähemalt osa arreteerituid koha peal hukanud
moodustatud, mida juhtis natsiparteilane Hinrich Lohse. Riigikomissariaadi halduskeskuseks sai Riia. Talle omakorda allusid Valgevenes, Leedus, Lätis ja Eestis moodustatud kindralkomissariaadid. Kindralkomissariaat Estland: Tähtsaimaks ametiisikuks Eesti Kindralkomissariaadis oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann - Natsipartei veteran. Piirkonnakomissarid: Tsiviilvalitsust esindasid seitse piirkonnakomissari, kes hoolitsesid Litzmanni peakorterist (Kadrioru loss) saabuvate korralduste elluviimise eest ning teostasid kontrolli eestlastest koosnevate maakonna-, linna- ja vallavalitsuste tegevuse üle. Eesti Omavalitsus: Allus tsiviilvalitsuse juhtimisele ja kontrollile. Omavalitsuse otsustusõigus ja tegevusvõimalused olid piiratud. Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe (Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht), ta vastutas otseselt kindralkomissar Litzmanni ees