Vahetasime vastastt."./ '4 viisa- ' 1 kusvormeleid. Mooda aukli"...fuLn teed on raske liikuda. Olen alati imetlenud tema s6brart ./.Fnnaeratust. Lahesn"...1...uste talude lapsed kohtusid rist- J teel. Tol saatusIi.".L....ul piieval kohtasingi ma teda. Sellist taevali"&"...u tun- net ei olnud ma varem kogenud. Rahuli.Al(ns ja tagasih oiat APts kau- lt nistavad inimest. Kooliteatrite festivali piirkondli.. *A..lt voorus sai meie kooli niiitetrupp eripreemia. Noored lohutasid mtrreIi... /"/..u inimest. 8. Kasuta jitrgmisi s6nu lausetes, nii et selguks nende tdrhendus. (3 p) / -) a//lfut omandama - f.fur.. " u.tW,/a,r" " ".
On ka teisi etnilise identiteedi olulisi tunnuseid, nagu religioon, Keel on inimese mõttetegevuse peamine instrument ja pole siis kultuur, riietus või toit, kuid keelel on eriline roll, sest keele ime, et seda kasutatakse ka emotsioonide näitamiseks. Keel pole vahendusel luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet. muidugi emotsioonidele ainuke väljund; naer, nutt, oiged, kisa, Lisaks emakeelele märgivad identiteeti ka erinevad piirkondli- ohked ja üminad on kõik palju ürgsemad emotsioonide väljen- kud ja sotsiaalsed murded ühe keele sees. Piirkondlik murre vii- damise vahendid kui sõnad. Kuid ka sõnadel on emotsionaalne tab kõneleja päritolule ja sotsiaalne murre tema staatusele. laeng. Võrokese või saarlase keelekasutus erineb mõnevõrra eesti kirja- Kõige selgemalt on emotsionaalselt laetud sõimusõnad, mille
annaabi.ee 
