Hiireviu
mutte, mügrisid, teisi linnupoegi, konni, jäneseid ja vahest ka kodukana.
Hiireviu võib süüa ka korjuseid. Põhiliselt käib ta toitu otsimas põldudel.
Oma saaki varitseb ta õhus tiireldes või kusagil vaatluspostil ümbrust
jälgides, vahel ka maapinnal kõndides.
Saagi leidmiseks kasutab viu peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest
linnul on väga hea kuulmine.
5. Levik ja arvukus
Hiireviu elab peaaegu kogu Euroopas, vahest ka Aasias ja Põhja-Aafrikas.
Põhjapoolsematest piirkondaadest lendab talveks lõuna poole,
lõunapoolsemates piirkondades on paigallind.
Hiireviu lendab septembris või oktoobris Eestist ära ja tuleb tagasi märtsi
esimesel poolel. Kui kevad on soojem, võib hiireviu varem tagasi tulla.
Kõige varem ta tagasi tulnud 3. märtsil. Soojadel talvedel ta ei lendagi ära,
vaid jääb Eestisse talvituma. Hiireviud on hakanud üha rohkem Eestis
talvituma. Hiireviu läbiränne toimub aprillis.
Hiireviu viimaste aastate arvukus Eestis on ligi 5000-6000 lindu.
6
annaabi.ee 
