FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019
Vere
liikumise joonkiirus vereringe erinevates osades, vere liikumise mahtkiirus.
Verevool konkreetsesse piirkona on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri
poolt. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest madalama rõhuga piirkondadesse. Vere voolamine
organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu
(tuleneb sisehõõrdumisest).
Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane
verevarustus olema paindlikult reguleeritud.
Voolutakistus sõltub: veresoonte arvust, piikusest, läbimõõdust, hargnemisest ja vere viskoossusest.
voolutugevus = rõhkude vahe / voolamistakistus
V = dP/R
Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud).
Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline
raadiuse neljanda astmega.