Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
.., lk 209.
9
vähenes, mille põhjuseks peeti piiri tõmbamise tõttu tekkinud linna asendiväärtuse
kahanemist. Elanike arv jäi siiski suuremaks kui vahetult peale linna jagamist.29 Suurem
muutus toimus muidugi rahvuslikus koosseisus. Kuigi Eesti-Valga jäi paljude erirahvusest
inimeste kodulinnaks, oli 1922. aastaks Eesti poolele jäänud linnaelanike seas eestlaste
osakaal siiski tervelt 74% ning lätlaste osa jäi 15% lähedale. Piirkomisjoni tegevuse alguses
1919. aastal arvestati kogu Valga elanikkonnas eestlaste osakaaluks 49,8% ja lätlaste osaks
38,7%.30 Ehk siis ühest paljurahvuselisest linnast, kus ükski rahvusgrupp ei moodustanud
absoluutset ülekaalu, oli järgi jäänud kaks ühe domineeriva rahvusega linna.
29
Valgamaa ..., lk 489-490.
30
Samas, lk 495-496.
10
Piirivalvest ja piiriületusest
Kuni kutselise piirvalve loomiseni 1923