Doris Kareva
(Väljataga 1991).
Sakraalsus, religioossus
Paljusid tema tekste on võimalik lugeda
otseselt religioosse ilmutuse väljendusena
või selle poole püüdlemisena:
"Sest sealpool on valgus
ja heledad näod
hõljumas pilvesid pidi
ja siinpool on
mardikad tõugud ja teod
ja muld minu põskede ligi..."
("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE").
Lüürika traagilisus
· Kahes viimases kogus on sagenenud
traagilised ja eleegilised motiivid.
· Surma mõtestab Kareva kirka
piirkogemusena, mille valguses
omandavad teistsuguse, puhastava
tähenduse kõik siinpoolsed suhted.
· Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine,
Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust
valulise tundlikkusega.
Luuletuste stiil
· Kareva aimamisi kirjutatud luule on
vastandlik Underi pillavale
armastusluulele, kuid jätkab ometi
eesti naisluule traditsioone sisemiselt
intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja
napi stiiliga.
· Kareva luules leidub allusioone
J
annaabi.ee 
