otsuste korral on peaaegu alati võimalik valitsust või kedagi teist enda kannatustes süüdistada. Tegelikult aga on seadused vormistatud nii, et meil oleks mingi maani vabadus ning kui selle kasutamisega üle piiri läheme, ei pruugi kõik hästi lõppeda. Näiteks on Eestis ning ka paljudes teistes Euroopa riikides asulavälisel teel piirkiiruseks 90 km/h. Suveperioodidel ka parematel teelõikudel 110 km/h. Sellega on paika pandud piir, kuid iga auto on võimeline neist piirkiirustest kiiremini sõitma. See omakorda tagab meile piiride ületamise võimaluse, sest lõppkokkuvõttes otsustab siiski autojuht, mis kiirusel ta punktist A punkti B sõidab. Peale seadusepiiride on olemas riigipiirid, mis meid kõiki võib-olla iga päev nii palju ei puuduta, kuid siiski. Riigipiire ületades jõuab meie toidupoodide lettidele kaup, mida oleme sunnitud tarbima erinevate vajaduste tõttu. Tõenäoliselt kui kõik riigid kehtestaksid blokaadi Eestile, muutuks meie
Et mootorit siiski mitte Spidomeetri veel mootori pöörlemiskiiruse mõõteriist -- iile koormata, jäetakse käiguvahetusel ülespoole alati piir- ^ähhomeeter. Kiiruse kasvu sõltuvust mootori pööretest ja kiirusest umbes 10 ,,. 15% puudu. Kui I käigu maksimaal- öees olevast käigust näitab graafik joonisel 169. 20 Mootorrattad 305 304 Ehkki piirkiirustest on huvitatud eeskätt võidusõitjad, on seda kasulik teada ka tavalisel sõitjal, näiteks möödat- sõidü sooritamisel jrns. olukordades. Siinkohal tuleks mee- nutada, et tänapäeva forsseeritud mootoritele on kahjulik kestev koormusega töö madalatel pööretel. Seetõttu tuleb käike vahetada sagedamini, et mootori tööd täpsemalt sobitada mootorratta sõidutingimustega. Pidurdamisest peatumiseni. Tänapäeva mootorrataste