molekul tervikuna on mittepolaarne. Võrdle näiteks H2O ja CO2 molekule. Vees on sidemetevaheline nurk 105 ja molekul on tervikuna polaarne (dipool), kuid süsinikdioksiidis paiknevad polaarsed sidemed sirged ja molekul tervikuna on mittepolaarne. 2.4 Iooniline side Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena, näiteks Na+Cl-, K+OH-, Ca2+O2-. 2.5 Metalliline side Metallikristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele nii lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad
ülemineku tõenäosus. Erinevus klassikalise mehhaanika kausaalsusprintsiibist johtub sellest, et kvantmehhaanilne olek ei määra üheselt kõikide suuruste arvulisi väärtusi (mõõtmistulemusi). Seega võime mikromaailmas kausaalsete seoste olemasolu sedastada ainult füüsikaliste suuruste tõenäosuste vahel. Kvantmehhaanikas peame nõudma, et vastavates tingumustes annaksid kvantmehhaanika valemid piirjuhuna klassikalise mehhaanika valemid. 8. Milleks on vaja olekufunktsiooni normeerida? Sellepärast, et normeeritud olekufunktsiooni absoluutväärtuse ruut annab tõenäosuse tiheduse arvulise väärtuse. 9. Kuidas normeeritakse olekufunktsiooni Olekufunktsiooni normeeritakse nii, et lainefunktsiooni ruut pannakse võrduma ühega 2 dV = 1.
annaabi.ee 
