testimisega ongi selles, mille põhjal leitakse testide sisendid (spetsifikatsioon või programmi tekst); väljundid tekitatakse mõlemal juhul spetsifikatsiooni alusel. Spetsifikatsiooni põhisest testimisest vaatame ekvivalentsiklassidel, piirjuhtudel, otsustustabelitel ja kasutusjuhtudel (kasutusmallidel) põhinevaid meetodeid. Kõik need meetodid tuginevad vähemalt kahel lihtsustusel. · Kogu sisendite ala jaotatakse klassideks (ühte klassi võib kuuluda vaid üks väärtus, nt piirjuhtude puhul), mille kohta eeldatakse, et süsteem käitub kõigi samasse klassi kuuluvate andmete testimisel ühtemoodi. See lihtsustus võimaldab lõpmatu arvu sisendite asemel vaadelda lõplikku hulka klasse. · Testimisel püütakse katta kõik klassid. Kuna kõigi klasside kombineerimine viib ikkagi liiga suure arvu testideni, siis rakendatakse teist lihtsustust: püütakse klasse testidesse panna nii, et testide arv oleks minimaalne.
anti alles XII tahvli seadustega kirjalik vorm. Seadus hõlmas kõiki kodanikke ning sidus neid. XII tahvli seaduse kirja panemisest sai alguse kodanikuõiguste kodifitseerimine Euroopas. Seadus pidi olema vormis, mis oleks kõikidele inimestele kättesaadav, kirjutatud selges emakeeles ning avalikult teatavaks tehtud. Allika liigendus Tegu on koodeksiga, mis koosneb 12 seadusest. Oma iseloomult ei ole seadus kõikehõlmav abstraktsete normide kogu, vaid pigem piirjuhtude regulatsioon. Ta on ükskikute käskude ja keeldude loend, mitte süstemaatiline seadustik. Normistiku eesmärgiks oli reguleerida ühiskondlike suhete kõiki alasid. Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest. I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust
ekvivalentsiklasside analüüs, piirolukorrad, otsustustabelid, kasutusjuhud. Funktsionaalne testimine- testimine, mis põhineb süsteemi või komponendi funktsionaalsuse analüüsil. Erinevus programmipõhisest testimisest- FT puhul vaatame programmi kui "musta kasti" - me ei tea tema sisemist ehitust, teame vaid sisendeid ja vastavaid väljundeid. Erinevus on selles, mille põhjal leitakse testide sisendid. FT-st vaatame ekvivalentsiklasside, piirjuhtude ja vea otsingu meetodeid. Ekvivalentsklasside analüüs- püüab leida selliseid sisend- ja väljundandmete klasse, et (1) kui mingite andmetega klassist K leitakse viga, siis leitakse sama viga ka teistsuguste andmetega klassist K ja (2) kui mingite andmetega klassist K viga ei ilmne, siis ei aita ka teistsugused andmed klassist K. Piisab siis sellest, et valida mingi üks punkt (test) klassist K, et testida kõik andmed samast klassist. Kui
Manuaalse testimise puhul viiakse testilood läbi käsitsi. Automatiseeritud testimise puhul kirjeldatakse testilood programmina ning need viib läbi arvuti. Testimise automatiseerimist käsitleb põhjalikult [FE+]. Musta kasti vs valge kasti testimine Musta kasti testimise puhul koostatakse testilood süsteemile sisendite ja väljundite põhjal. Süsteemi sisemine struktuur on teadmata. Musta kasti testimismeetodite alla kuulub näiteks ekvivalentsiklasside ja piirjuhtude analüüs. Valge kasti testimise puhul koostatakse testilood programmi struktuuri põhjal. Valge kasti testimismeetodite alla käib kattekriteeriumide alusel läbi viidav testimine. Regressioonitestimine testimine pärast iga muudatust eesmärgiga, teha kindlaks, kas muudatused ning funktsionaalsuse lisamine pole tekitanud vigu varem toiminud programmi osas. Suitsutestimine pealiskaudne testimine eesmärgiga teha kindlaks, kas pole
annaabi.ee 
