"piirjoonena" - 1 õppematerjal

ÜLESANNE IV KANN

edasise kulgemise suund näidatud peenjoonega) b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni; f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud alalt, punktis g; h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f). Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja piirjooneks on joone f mõtteline pikendus, näidatud laia lühikriipsjoonega. NB! 1. Ühe valikuga pikendatakse vaid üks objekt; kui aga kasutada objektivalikul valikujoont võtmetähega F (Fence), saab valida – pikendada – paljusid objekte korraga. 2. Pikendus muutub selle objekti lahutamatuks osaks. Näide 4