Eesti uusima aja ajalugu
edaspidi majanduslikku tulu.
Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu
kohaselt määrati Eesti ala lääne pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba
Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada mitte
ühtegi kindlustust. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama
neutraalsena Eesti piirialasid. Pärast rahulepingu ratifitseerimist tohtis esimesel kuuel kuul
iga piiriversta kohta olla mõlemal poolel piirivalvuriks 40 meest, pärast seda aga 30 meest.
Lõunapiir: lepituskomisjon, Eesti–Läti lepingud 1919, kolonel Tallentsi otsused,
jätkuvad vaidlused (Liivi laht, Ruhnu, Laura), Eesti–Läti konverents sügisel 1923.
Lõunapiiri täpsustati Eesti-Läti läbirääkimistel.
Probleeme tekitas ka Eesti ja Läti vahelise piiri paika panemine. Kuigi esialgu jäi Eestimaa
kubermangu lõunapiiriks Pärnu, Viljandi ja Võru maakondade piir, oli tulevikus ette nähtud,