Enameloblastid · Email (enamelum) on meie organismi kõige tugevam materjal · Email koosneb 96-97% ulatuses mineraalainetest - (Ca10(PO4)6(OH), mis on pakitud emaliprismadeks; iga emailiprisma ulatub läbi kogu emaili paksuse. · Enameloblastid degenereeruvad peale hamba lõikumist, peale seda emaili juurde ei sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega
Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt kõige väiksemad. Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel. Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat. Seenekübara piirkonnas võivad esineda maitsmispungad. Vallpapillid – papillae vallata - asuvad keelepära ja keelekeha piiril vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees, arvult on neid 6 kuni 12 (suured). Vallpapille ümbritseb ringjas süvend – papillivagu (sulcus papillae). Vagu ümbritseb väljastpoolt limaskesta osa - papilli vall (vallum papillae). Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad papillivao põhja. Vallpapillide(ja ka seenpapilli ja lehtpapilli) külgepiteelis asuvad maitsmiskarikad ehk maitsmispungad (caliculi