Süsi Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suureneb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, kopeerpaberi, vooluallikate, lõhkeainete ja muu valmistamisel. Fullereenid Nende struktuuri võib võrrelda lappidest kokkuõmmeldud jalgpalliga, kui lappideks oleksid viis- või kuusnurksed tükid ja nende tippudes asuksid süsiniku aatomid. Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B
). Peaaegu puhas süsinik on koks ja tahm. Süsi on väga raskesti sulav (3500*C)- Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadud süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhlru- ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suurenenb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, grammofoniplaatide, kopeerpaberi, keemiiste vooluallikate, lõhkeainete jm. valmistamisel. Süsiniku kolmandaks allotroopseks teisendiks on karbüün. Karbüüni sünteesti Nõukogude Liidus 1960-ndail aastail etüünist ning veidi hiljem leiti ka loodusest. Karbüüni molekulis on