Toiduainete taimne toore
Troopilistel aladel hakkas kartul levima 18. sajandi teisel poolel.
Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades).
Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse.
1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui
talupõldudel.
Ulatuslikum kartulikasvatus sai Eestimaal alguse 1870. aastatel.
Seda soodustas:
- avanev Peterburi turg seoses Tallinna-Peterburi raudtee
valmimisega (1870),
- kartulist ulatuslik piirituseajamine ja piirituse müük, eriti
Põhja-Eestis,
- tärklise tootmine,
- muutumine oluliseks toiduaineks,
- suurenes kasutamine loomasöödana.
20. sajandi algul kujunes kartul meie taludes arvestatavaks
põllukultuuriks.
Kasvatati 70 000-80 000 hektaril.
Kuni Esimese maailmasõjani müüdi kartulit väljapoole Eestit keskmiselt
47 000 tonni aastas.
Sellest 85% turustati Peterburi.
20. sajandil muutus kartul:
- üheks põhiliseks toiduaineks,