Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
F. Skinner (1904-
1990). Skinner koges vaatlusel, et indiviididel on kalduvus korrata käitumist, mille tulemus on
olnud positiivne (tasutstatud või kinnitatud). Sellest tingitud vorm - operatiivne tingitus - on
hoopis teistsugune vorm, kui Pavlovi variant ning see kujuneb, kinnitades reaktsiooni, mida
elusolend aktiivselt ilmutab. Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise
mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks
üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega
ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need
kinnistuksid. Teadmisi käsitletakse oma olemuselt kvantitatiivsetena ja diskreetsetena.
Biheiviorismi arusaam pani aluse ametikoolitusele.
Kognitivism
Lähtutakse seisukohast, et on olemas põhjapanev mehhanism, mis on mõtlemise keskmeks ning
seda nähtust ja selle protsesse on võimalik uurida
annaabi.ee 
