Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
Kuigi 1949. aasta
küüditatud vabastati pärast Stalini surma (enamik neist 1950. aastate teisel poolel), suri
nendest üle 10%.
Komisjoni seisukoht rajaneb peamiselt tõsiasjal, et küüditamist tuleb eristada kohtuotsusega
asumisele saatmisest. Kuigi ka niisugused kohtuotsused langetati tihtipeale õigusvastase
menetluse käigus ning olid seega ebaseaduslikud, oli asumine vähemalt tavapäraselt
ajaliselt piiritletud. Küüditati seevastu ilma ajalise piiritlemiseta küüditatud kaotasid
alatiseks õiguse kodumaale tagasi pöörduda.
Arvesse tuleb võtta ka nende, oma veendumuste või suhete tõttu süüdi mõistetud või
küüditatud inimeste edaspidist, nende vabastamisele järgnenud diskrimineerimist praktiliselt
igal elualal.
Kuigi kogu poliitiliste arreteerimiste ja süüdimõistmiste protsess oli õigusvastane, tuleb
tõdeda, et mõnedel juhtudel, eelkõige nendel, mis puudutasid endisi Omakaitse liikmeid,
annaabi.ee 
