Eesti suuline keel ja suhtlus
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |7
ideeüksusteks (idea unit) ja toonud ka välja nende erinevaid grammatilisi variante inglise
keeles (Chafe 1982; eesti keele kohta vt Hennoste 2000g: 2223 jj).
Üks ideeüksus sisaldab maksimaalselt ühe aktiveeritud kontsepti, mille autor fokuseerib oma
teadvusse, ning lisaks mõned juba aktiivsed lisakontseptid. Ideeüksuse identifitseerimiseks on
kolm kriteeriumi:
- olulisim piirisignaal on intonatsioon: enamik ideeüksustest lõpeb intonatsioonikontuuriga,
mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub;
- teine, vähem oluline piirisignaal on üleminekusegment piiril, milleks on tüüpiliselt
mitmesuguste mõttepiiri ja mõtte takerdumist osutavate vahendite komplekt (pausid,
kordused, üneemid (ee, õõ ), partiklid jms);
- süntaktiliselt võib selline üksus olla mitmesugune. Püsivat vastavust ideeüksuste ja
grammatiliste üksuste vahel pole olemas
annaabi.ee 
