Eesti mõisad
seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti,
millest oma kohal seisab veel 41.
Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.
Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda,
saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja
linaleotustiik.
Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad,
samuti kirik ja kalmistu.
Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju,
Kalevipoja säng.
Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli
neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel
läänes Tartu-Kodavere tee ääres - valitsejamaja, laudad, sepikoda, töölistemajad, vesiveski
jms