Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
Koos 1. novembril 1923
sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone
märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks
oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga.
Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit
kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri
ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid
peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes
toimusid need tööd tihti piiriäärsete elanike maad läbides või sellel toimetades. Selliseid
kartusi ja rahulolematust on väljendanud piirikomisjonile Puraküla elanikud, kes kartsid
oma viljapuude ja marjapõõsaste hävimise pärast piiritööde käigus.42 Piirikraavi kaevamine