Liivimaa haldusjaotus 13. saj.
Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt
esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei
pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal.
Igatahes, 1224. aastal sõlmiti rahu, mis määras Liivimaa ning Pihkva ja Novgorodi piiri,
taastades endised piiriolud. Leppele jäid tuginema Liivi-Vene suhted Eesti ala piiriosas kuni
Liivi sõjani.
Mida enam olukord Liivimaal stabiliseerus, seda rohkem suundusid sakslaste pilgud itta, ka
majanduslikus mõttes: on ju rahu tingimustes lihtsam äri ajada kui sõja ajal. Takistuseks
kujunesid siinkohal mingil määral ristirüütlid, kelle jaoks oli 'skismaatiline' venelane pea
võrdne paganaga. Nimelt oli Liivimaa põhiosa (liivlased, latgalid, eestlased) vallutamise järel