Kentaur
toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad
sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus,
lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India
müütides on samuti kentaurid olemas seal on
nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline
mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende
poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on
neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt
sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest
aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja
looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele
ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri
võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut
intellekti ja instinktide vahel.
Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult
meessoost olenditest. Naissoost kentaure
(Kentaurides) ei mainita enne hilisemat
antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4
annaabi.ee 
