Keskaeg 5 -16 saj
687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl
Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur
võttis kasutusele kannused.
Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu
ja kristlaste kaitsmises.
KARL SUUR 768- 814
Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid,
mille etteotsa valitsejateks markkrahvid.
Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu
murti küüditamiste ja tapatalgutega
Karl Suure riik omandas Rooma impeeriumi mõõtmed ja 800.a kroonis paavst Karl
Suure keisriks. Paavst tahtis tugevat liitlast ja tugevat kaitset. Kuna riik oli
saavutanud Rooma impeeriumi mõõtmed vääris ta keisri tiitlit.