Müüt kordamisküsimused
euhemerismi.
14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks
ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis
vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli
olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi
17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale
mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus.
Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset
arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules
kerkis kreeka müüdi-ideaal
Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi
mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui
müüt, mitte kui ajalugu või metafoor või millegi muu aseaine.
annaabi.ee 
