Bütsants
Armee
Ühtse keisririigi jagunemisel, jagati arvuliselt üldsõjajõud umbes pooleks kahe uue riigi vahel.
Bütsantsile läksid viis magistratuuri: I Magister in praesenti ; II Magister in praesenti; Ida armee
Magister; Fraakia armee Magister ja Illiriku prefektuuri Magister. Sõjaväe üldarv oli 320 tuhat
meest, millest 118 tuhat olid riigi palgal elavad Legionäärid ning 202 tuhat olid dux´ide poolt
juhitud piirivalveüksused, mis paiknesid piirilinnuste garnisonides ning elatasid ennast ise.
Jagunemise ajaks olid Rooma leegionne sõjaväesüsteem tugevasti räsida saanud Sõdurkeisrite
ajastu kodusõdades. Senine Leegioni tähtsus muutus peaugu olenematuks, kuna ühed ja samade
leegioni allüksused-kogordid olid kodusõdade käigus mööda Impeeriumi maid laiali paisatud.
Vaatamata sellele, et IV saj. Ida-Rooma oli paremal majanduslikul järjel, kui seda oli ta Lääne
naaber, ei suutnud riik palgalist regulaarväge endale enam lubada