Eesti uusima aja ajalugu
pidi töötama ainult läti pinnal (moodustati Põhja-Läti brigaad). Eesti pool pidi
lepingust saama: lubadus tasuda kõigi kantud kahjude eest, lepingus kirjas ka enam-
vähem tulevane Eesti-Läti piir (eesti jkaoks soodsalt). Eestile pidi minema ka Valga
linn (raudteeühendus). Et eesti rahvavägi saaks Petseri-Pihkva suunas edukalt
tegutseda, oli vaja Valga raudteesõlme. Pärast Ulmanise valitsuse kukutamist ei
võinud keegi uskuda, kuidas uus AV sellesse piirilepingusse suhtus. Seepärast oli
Eesti huvitatud Ulmanise valitsuse aitamisest. Sellised suhtumised valitsesid ka
vaherahuperioodil. Baltisakslasi ja riigisakslasi süüdistati, et nad soovivad riiki ära
hävitada. Relvarahu oli küll 10.06 kehtestatud, kuid see oli esialgne, sest pooled pidi
kokkuleppeni jõudma. 10.06 tuldi kokku Valga linnas, vahendajaks Antanti esindajad
(USA kolonel W.Greene, kes pidas Laidoneri nõudmisi liialdatuks ning pigem toetas
sakslasi)