Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi?
Maarjamaad on kimbutatud nii idast kui läänest
ning paljude lahkhelide põhjus oli just siinsete alade valitsemisõiguse saamine. Investeerimine
riigikaitsesse on vajalik, kuna meie selja taga seisvad NATO ja Euroopa Liit ei pruugi välisohu tekkimisel
abi osutada võimalikult kiiresti. Välispoliitikas peame praegu tähelepanu pöörama ka
territoriaalküsimustele. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Eesti ja Venemaa siiani suutnud piirilepet
sõlmida. Alad, mis Tartu rahu järgi kuulusid meile, võeti julmalt ära Nõukogude Liiduga ühinedes. Pärast
taasiseseisvumist ei soovi Venemaa aga midagi kuulda endiste alade tagastamisest, vaatamata mitmetele
läbirääkimiskatsetele. Hetkel eraldab mõlemat riiki kontrolljoon. Seetõttu ongi Eesti suure dilemma ees:
kui piirileppele alla kirjutada pretensioone esitamata, saaksime seadusliku riigipiiri ning suhted
annaabi.ee 
