märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka Impulsi kestvus on ajavahemik impulsi algusest kuni tema lõppemiseni
konendsaator ei jõua pausi vältel tühjeneda, ning laadimise järgmise impulsi ajal põhjustab sisendpinge ja kondensaatori pinge vahe. Seega järgnevatel impulsidel lisatakse kondensaatorisse vähem laengut kuni tekib olukord kus impulsi vältel lisandub sama palju laengut kui tühjeneb pausi vältel. Sellises olukorras kaob väljundpingest alalis komponent, mis on ka loogiline, sest kondensaator ei lase alalispinget läbi. 3.2. Piirikud Piirikuteks nim. lülitusi mille väljundpinge järgib sisendpinget mingi tasemeni mida nim. piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljundpinge muutumatuks. Kui väljundpinges puudub see osa signaalist mis on ülalpool piiramisnivood, siis on tegemist ülaltpiiramisega. Kui puudub
kus laeng mida kondensaator saab impulsi vältel võrdub laenguga mida ta annab ära pausi vältel. Joonis 4.2.6 Kirjeldatud olukorra tulemusena näeme kui sisned pinge harvendus on 2 siis siirdeprotsessi möödumisel tekivad meile väljundise võrdse amplituudiga kahepolaarsed impulsid. See tähendab impulspingest on kadunud alaliskomponent. See on kooskõlas elektrotehnikaga sest teatavasti ei lase kondensaator alaispinged läbi. 4.3 Piirikud piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka piirikuid lülitustena mille abil mingi osa signaalist lõigatakse ära kui väljund signaalis puudub see osa sisend pingest mis on ülalpool piiramis nivood siis on tegemist ülalt piirikuga. Kui see osa mis on alt pool