Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
Kohalik piirivalveülem, leitnant Miller, tegi selliste juhuste
vältimiseks ettepaneku püstida pikki piiri viisaka välimusega puidust või rauast aed
Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei
kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923
sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone
märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks
oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga.
Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit
kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri
ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid
peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes