"piirikupitsatega" - 1 õppematerjal

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Kohalik piirivalveülem, leitnant Miller, tegi selliste juhuste vältimiseks ettepaneku püstida pikki piiri viisaka välimusega puidust või rauast aed Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923 sõlmitud Täiendava Eesti­Läti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga. Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes