Gruusia on teinud selge otsuse pöörata end idast läände ning tegutseb selles sihis täie kindlusega. See aga ongi paraku põhjuseks, miks Gruusia maailma uudistesse on sattunud. Venemaa ei saa kohe kuidagi sellega leppida, et üks demokraatia rakendamisel ebaõnnestunud, jalaga lükata-tõugata maa otsustab korraga jalule tõusta ja tagatipuks oma teed sammuda. Venemaa ja Gruusia suhete madalseis ei tulene ühest või teisest avaldusest või mingist väiksemast piirikonfliktist, selle taga on Venemaa põhimõtteline leppimatus Gruusia valitud suunaga. Kui algul usuti Venemaal, et ilmselt lõpevad reformid Gruusias samasuguse läbikukkumisega nagu varem, siis peagi sai selgeks, et nii lihtsalt sel korral asjad ei lähe. Siis üritati Gruusia majandust rivist välja lüüa majandussõjaga, keelustati Venemaal Gruusia juur- ja puuviljad, veinid ja isegi mineraalvesi. Kui Gruusia selle peale rivist välja ei langenud, võeti kasutusele karmimad meetmed.
Poolale. Diplomaatilised suhted puudusid, piir oli suletud, liiklus seisis. Suhete tervanemine toimus 1927. aastal kui Poola ja Leedus kehtestus autoritaarne võim (A. Smetona ja Jozef Pilsudski), mis ähvardas kasvada sõjaohuks. Rahvasteliidu resolutsiooniga tühistati sõjaseisukord Poola ja Leedu vahel - Mõlema osa poolele oli see võit. Leedu uues põhiseaduses pealinn oli jätkuvalt Vilnius. Poola ultimaatum (17. märts 1938): Sai alguse piirikonfliktist, kui tapeti ära Poola sõdur. Leedule seati ultimatiivne nõue seada sisse diplomaatilised suhted ja avada saatkonnad Varssavis ja Kaunases, mis tähendaks seda, et Leedu nõustub, et Vilnius on Poola pealinn. Vastuse andmiseks anti 48 tundi, ähvardades Leedut keeldumise korral sõjaga. Saksa-Poola mittekallaletungileping. Leedu mõistis, et ei tasu riskida oma riigiga ja 1935. aastal esitati memorandumi: "Meil on Klaipeda, kuid seda
annaabi.ee 
