Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit
kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri
ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid
peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes
toimusid need tööd tihti piiriäärsete elanike maad läbides või sellel toimetades. Selliseid
kartusi ja rahulolematust on väljendanud piirikomisjonile Puraküla elanikud, kes kartsid
oma viljapuude ja marjapõõsaste hävimise pärast piiritööde käigus.42 Piirikraavi kaevamine
ja piiripeenra moodustamine puudutasid ennekõike siiski linnast väljaspool asuvaid
maastikke, kuna Valga linnas oli piir suuremas osas tähistatud piirijooneks määratud
Konnaojaga, mis iseenesest looduslikku piirikraavi kujutas.
37
Piirivalve 1922-1932, lk 13.
38
Eesti Vabariigi sisepoliitika ..., lk 267
39
A. Duvin. Valga linna ..., lk 58.
40