Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid
üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks
omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes
piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki.
Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus,
mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane
piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen
Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka
tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt
kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise
Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata