Joonestamise alused
mõõtsuhted:
Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1;
Loomuliku suuruse puhul 1:1;
Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100;
1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000.
Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed,
olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati.
Joonte liigid ja kasutusalad
Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala
1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur
2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon,
viirutusjoon.
3. Kriipsjoon Varjatud kontuur
4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon
5. Vabakäejoon Katkestusjoon
Mõõtmete kandmine joonisele
Eseme suurusest annavad ülevaate
joonisele kantavad mõõtmed.
Mõõtmestamiselementideks joonisel on
piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad
(nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud.
Mõõtnool
Mõõtmestamise olulisimad reeglid:
1
annaabi.ee 
