+joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab
10.Konvektiivne soojuslevi tasapinnalise seina ääres. Konvektiivne soojusülekanne on soojuse leviku viis, mis tekib teatava soojusesisaldusega vedeliku- või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel. Newton-Richmanni valem q = t W/m2 1) Sundkonvektsioon mõjuvad välised jõud 2) Vabakonvektsioon raskusjõu väljas tiheduse vahe tõttu 3) Segakonvektsioon - mõlemad 11.Hüdrodünaamilise ja termilise piirikihi mõiste. Hüdrodünaamiline piirikiht on tingitud sellest et vedelik või gaas hõõrdub toru seina vastu ja sellepärast seina juures olevad kihid on aeglasema voolamisega kui toru keskel olevad kihid. Termiline piirikiht on kiht gaasi või vedeliku mis tekib näiteks välisõhu ja maja seina vahele ...mida rohkem õue poole seda külmemaks kiht läheb, mida lähemale majale seda soojemaks. 12.Vaba- ehk termogravitatsiooniline konvektsioon.
ülikooli väikesel töörühmal korraldada atmosfääriuuringud: 2006 septembris tuli paigaldada merejääle mõõteseadmed ja 2007 aprillist kuni septembrini teha seal välitöid. Eestis koordineerib projekti Tartu ülikooli geograafia osakonna professor Jaak Jaagus. Kohapeal tehti mõõtmisi, paigaldati suveks jääle uut aparatuuri, anti laevameeskonnale juhiseid, kuidas teadusprogrammis osaleda; samuti vajasid parandamist või asendamist talvel kannatada saanud mõõteseadmed. Atmosfääri piirikihi uurimine Arktikas on väga oluline. See näitab meile mõndagi aluspinna (jää ja lumi või vaba merepind) muutuste kohta, sest jää ja lume omaduste (suur peegeldusvõime, intensiivne jahtumine) tõttu on jäämere kohal püsiv õhu kihistumine. Muutused piirikihis kajastavad ka muutusi jääkattega ala ulatuses ning lausalisuses. Atmosfääriuuringutel oli kasutusel ka eespool mainitud automaatilmajaam, millel temperatuuri ja
kirjutada kujul f = f 0 + ( y - y 0 ) , kus y on põhja-lõunasuunaline koordinaat. El Niño klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani ekvatoriaalosas, mis esineb kord iga 2-10 aasta kohta. Selgeimaks märgiks on erakordselt soe vesi Ekuadori ja Peruu ranniku lähedal mõne kuu jooksul peale uut aastat (El Niño tõlkes "Jumala laps"). Upwelling ookeanide idarannikul. Hoovused ookeanide idaosas on tavaliselt nõrgemad kui lääneosas (läänesuunaline intensiivistumine). Piirikihi hoovustega idas on aga tihti seotud upwellingud, mis omavad suurt tähtsust bioloogilise produktsiooni kõrge taseme hoidmisel nendes piirkondades (näiteks Aafrika läänerannik, Blanc'i neeme ümbruses).Pikkade lainete mõju tsirkulatsioonile Hoovuste struktuur ookeanis reageerib "kiiresti" muutuvatele välismõjudele (näit. tuulevälja muutustele). Häiritused kantakse vees üle lainetena. Vastavalt tiheduse ja rõhu
saastunud küttepindadega katla kasutegur langeb. • Kiirgussoojusülekande intensiivsus on võrdeline soojuskandja temperatuuri neljanda astmega. • Küttepinnad mis võtavad vastu kiirgussoojust nimetatakse ekraanideks • Kiirgussoojusülekanne hakkab toimima 1000 K Konvektiivne soojusvahetusprotsess • Konv. Soojusvahetus on võimalik ainult soojuskandja kokkupuutumise teelküttepindadega. • Piirikiht on kas paksem või õhem kiht, mis ümbritseb küttepinda. Piirikihi paksus sõltub gaaside liikumise kiirusest. Tänapäeva katelde terastorud sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel. • Soojusülekande intensiivsus küttepinnalt veele on 50-100 korda intensiivsem kui gaasidelt küttepinnale, seetõttu on puhtad küttepinnad sama temp. kui neis on või neid ümbritseb vesi. • Konvektiivsel soojusülekandel puutuvad kuumad gaasid vahetult kokku küttepindadega. • Andes soojusenergiat üle küttepindadele, gaasid jahtuvad.
annaabi.ee 
