LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass
nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad). Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese. Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini). HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite
annaabi.ee 
