Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele
aastal USA-s.
1999.aastal loodi Hiinas GM nisu ning juba 2001.aastaks ületas GM põllukultuuride
1
Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud
põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 5
2
Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud
põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk6
kasvupind 50 miljoni ha piiri1. Kõige levinum on viirusresistentne muundsoja 60%
müügil olevast sojast on geneetiliselt muundatud, kusjuures eelkõige laieneb kasvupind
Brasiilias ja Argentiinas.
Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 - 2004
Kultuur 1996 2001 2003 2004
mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha
Soja 0,5 33,3 41,4 48,4
Mais 0,3 9,8 15,5 19,3