Eesti uusaeg (1710-1900)
piibliseltside nime all. On üsna palju talupoegadest osavõtjaid. Piibliseltside juures on
paljuski mängus ka hernhuutlik pärand (see liikumine polnud veel kadunud). Paljud
äratajad on hernhuutliku taustaga. 19. sajandi 60. aastate kohta on öeldud, et see on
esimene aeg, kui Eestimaa hakkab esimest korda end rohkem tervikuna tundma.
Eestimaa hakkab mitmete kommunikatsioonikanalite vahendusel rohkem suhtlema ja
hakatakse end tervikuna tundma. Talupoeg hakkab aru saama, et maailm ei piirdugi
ainult kodukihelkonnaga. Paljuski aitab terviku tekkimisele kaasa ka see, et
kasutatakse üha rohkem Põhja-Eesti keelt. Koolivõrgustik tiheneb. Teadlikult
hakatakse ka koolide õpetuslikku taset parandama. Paljud rahvusliku liikumise
tegelastest on lisaks hernhuutlastele pärit koolmeistrite peredest. Hakkavad tekkima
dünastiad. Koolmeistrite peredest hakkavad tulema poisid, kes ise lähevad
koolmeistriteks. Kõige tüüpilisem dünastia on Kanepist pärit Treffnerid, Laiuselt
Nieländerid