oma, siis suureneb ka tee all oleva maapinna ruumala. Kevadel jää pärast jää sulamist muutub ruumala taas väiksemaks ning selle tagajärjeks võib olla tee äralibisemine. Drenaazkuivendus- kasutatkse enmasti põllumajanduses. Kuivendusdreeni torude kattest imbub vesi läbi ja mööda toru jookseb vesi ära. Kogujadreenid väljutavad vee torude kaudu, mis sageli rauarikka veega aladel ummistub. Kogujakraav- võtab vastu kuivenduskraavide ja kuivendusdreenide vee. Piirdekraav- tinglikult sama, mis teekraav. Heitveekraav- paljud neist on seotud põlvekivikaevandustega. Polderkuivendamine- vee ärasaamiseks kasutatakse puupaisusid. Poldritammid. Polderkuivendamisega takistatakse vee juurdevalgumist. Kõige rohkem kasutatakse seda Hollandis ja Saksamaal. PÕHJAVESI Osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi satub algul õhustus- e
drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta: jättes selle tegemata; ehitada hoone kõrgemale või paigaldada ümber vundamendi drenaazitoru. Põranda all peab olema kruus, mis katkestab kapillaartõusu. 59. Mis on polder ja millised on tema elemendid? Polder on kuivendatud maa-ala, mis asub jõe, järve või mere ääres ja on ümbritsetud tammidega, et välistada üleujutamisoht suurvee perioodil. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 veelask (seal kuskil on ka sisse- ja väljalasu lüüsid) 60. Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulas? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maaasulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades)
kooskõlas tänapäeva arusaamadega looduskaitsest ja maastikuhoolest. Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles. Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 - veelask. Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal. . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o
annaabi.ee 
