Kalmistute mõju keskkonnale - projekt
Kr.) läänepoolsed kontaktid
mõjutasid tublisti Eesti elanike kombeid. Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud
haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid.
Reeglina maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli sellel
ajajärgul tublisti kasvanud. Kui kalmes oli mitu kadunukest, siis paiknesid ülejäänud
keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka
mõned laevkalmed, kus piirdekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kivikirstkalmed olid
Eestis valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini p.Kr. (R. Kalle, ... 2005).
Keskmisel rauaajal (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) maeti sageli
edasi vanadesse olemasolevatesse tarandkalmetesse. Uued sel perioodil rajatud
kivikalmed kujutasid endast aga ilma sisekonstruktsioonideta lihtsaid kivikuhelikke.
Olulise muutusena hakati panustena lisama relvi (V. Lang, ... 2003).