Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.
S.C.Bradford avaldas 1934.a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information
on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of
Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution): Bradfordi seadus.
Bradfordi uurimisobjektiks olid elektroonikaalased teaduslikud ajakirjad. Ta leidis, et mingi temaatikaga kirjutisi
esineb oma eriala ajakirjades (tuumik), piirdeala ajakirjades ja hoopis muudes ajakirjades, millel pole mingit
seost põhialaga. Suhe kujuneb T:P:M=1:n:n2, kusjuures n~5. Kui meil on näiteks 300 allikat, siis 100 (1/3) on
pärit 5 põhiajakirjast,
100 (1/3) on pärit 25 piiriala ajakirjast ning
100 (1/3) pärineb 125 muust ajakirjast.
Hajumine on informatsiooni omadus, mida arvestatakse infoasutuste töös.
15. 1946.a hakkas USAs ilmuma kaks väljaannet: Catalog of Auxiliary Publications in Microfilms and
annaabi.ee 
