Mats Traat
hääbuvuse ja kaduvuse paratamatu äkktunnetamine, tingituna ka
asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit
ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek
mälestustesse.
1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga
erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent
“Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku
piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist
esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi
ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule
piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib
kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab
vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii
südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus.