Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917
Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see,
et tegemist ei olnud päritava ametiga.
Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku. Valge vaimulikkonna seisus oli
päritav.
Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid.
Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad.
Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd. Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks.
Diakoniks võis saada 25 aastaselt, salmilauljaks 15 aastaseks.
Vaimulike seisuse omapäraks oli see, et tegemist oli kõige rohkem haritud seisusega.
Linnaseisus:
Peeter I ajal hakati linnakodanikke jagama regulaarseteks ja mitteregulaarseteks kodanikeks.
Regulaarsed kodanikud jagati omakorda vastavalt kapitali suuruselt kaupmeeste gildideks ja käsitööliste tsunftideks.
Tsunftid organiseeriti lääne eeskujul ametite kaupa.